þylja
vb.
ég þyl, hann þylur; hann þuldi; hann hefur þulið
|
| |
udtale | | | bøjning | | | objekt: akkusativ | | | opremse, remse op, lire af | | | presturinn þuldi bænina | | |
| | præsten lirede bønnen af |
| | | ég get þulið flest kvæðin hans | | |
| | jeg kan de fleste af hans digte udenad |
| | | þylja upp | | |
| | remse op, raspe af sig | | | þjónninn þuldi upp matseðil dagsins | | |
| | tjeneren raspede dagens menu af sig |
|
|
|