þylja
vb.
ég þyl, hann þylur; hann þuldi; hann hefur þulið
|
|
udtale | | bøjning | | objekt: akkusativ | | opremse, remse op, lire af | | presturinn þuldi bænina | |
| præsten lirede bønnen af |
| | ég get þulið flest kvæðin hans | |
| jeg kan de fleste af hans digte udenad |
| | þylja upp | |
| remse op, raspe af sig | | þjónninn þuldi upp matseðil dagsins | |
| tjeneren raspede dagens menu af sig |
|
|
|